Figuurisõbrad — et miks ikka ja jälle uuesti alguses

K KiKi OP

Lihtsalt uudishimust.... foorumis olijate juttudest on jäänud mulje, et paljud on enne olnud kaalujälgijad ja mitte ainult üks kord (k.a. mina ise, küll ainult ühe korra), et mis on see põhjus miks ikka ja jälle satutakse nö halvale teele ja kaal taas tõusma hakkab. Täiesti huviga loeks teiste kogemusi ja et kas on oht, et see jääbki nö korduma? Aitähh, kes viitsivad teemat edasi arendada.

L liska

Mul oli töökaaslane, kes võttis umbes 30 kilo alla ja nüüd on suurem kui iial enne. Olen üldse kuulnud palju selliseid juhtumeid AGA tean ka neid, kes suudavad sellise eluviisi omaks võtta või vähemalt õigel ajal tagasilöögile jaole saada. Ise jätsin ka kaalujälgimise kuna olin lohe Samas siis ainult ootasin kaalumist, nüüd saan ise rohkem asjadega kursis olla ja kodus digikaal olemas. Usun, et nüüd olen edukam. Igatahes mu point on see, et ehk oleneb kõik ikka inimese enda iseloomust

N nurrrik

mina olen ka üks neist mitmekordsest uuesti alustajast. viimase korraga sai ca 30kg maha võetud aga siis läks elu keeruliseks ja kaal jäi seisma ja eks seda loheks olemist oli ka parajalt ja loobumine tundus kergeim variant olemasolevaist. ja kaal..kaal tuli tagasi nagu mürtsub ja veel rohkemgi. tükkaega põdesin ma seda, et end käest lasin, sest tulemus oli toona ilus, siis põdesin tagasi rühma minemist (ärge küsige miks). nooremana suhtusin üldse KJ-s käimisse, kui dieeti, kuigi tegelikult olen nüüdseks aru saanud, et tegemist oni elustiiliga - mille järgi pean elama õppima hetkel on igatahes siht silme ees ja midagi mind takistada ei saa (lohe vastu võitlejateks olen ärgitanud nii oma kolleegid, tuttavas/sõbrad ja kodused). Olen ka aru saanud, et mitte kuis midagi halba pole selles, kui vahepeal oled ree pealt maha kukkunud - siis tuleb uuesti püsti tõusta, põlved puhtaks kloppida ja uuesti peale ronida head jätku kõigile!

E eirike

Väga tublid olete kõik ...jõudu ja jaksu, et jõuaksite lõpuni minna ja saledat elu nautida

S solitar

Et miks ikka ja jälle uuesti alguses? Eks ikka sellepärast, et oleme inimesed oma nõrkustega. Mulle väga meeldis dr Phil, kes oma telesaates kaaluprobleemidest ütles väga õigesti - ühiskond mõistab ja toetab paremini alkohoolikuid ja narkomaane nende võitluses oma pahedest lahti saada ehki nende ülesanne on palju lihtsam kui kaalulangetajatel - nemad saavad teha alkoholi ja narkootikumidega lõpparve, kuna inimesel pole mingit tegeliku vajadust alkoholi tarbida. Kahjuks ei saa aga toidust loobuda, sööma ju peab, kui elada tahad. Ja kui pead oma "pahega" iga päev kokku puutuma, on ka arusaadav, et ette võib tulla tagasilööke. Seega leian samuti, et need, kes kasvõi 100-ndat korda alustavad on väga tublid, et vähemalt üritavad. Palju lihtsam oleks ju käega lüüa ja kodus toidu kõrval lesida.

S saledam

Olen samuti uuesti alustanud. Korra soovkaalu saavutanud. Vahepeal kümne aastaga on kogunenud kuskil 15 lisakilo ja nüüd jändan selle kõige raskema osaga, viimase viie kiloga. Küsimusele miks satutuakse halvale teele ja kaal tõuseb vôiks vastata, et see on liiga libe ja hea elu tee millel satutakse. See rühmas käimine on ju innustuse saamine iganädalaselt ja kontroll asja üle. Jah, võid ju iga päev kaalul käija ja fikseerida enesele ka mahavõetud või juurdetulnud kilod aga kui neid keegi kirja ei pane ja kui pole tunnet et pead justkui kellegile aru andma (tõele au andes keda see sinu kaal ikka huvitab ) see motiveerib see teadmine, et keegi jälgib Sind. Nii on ju usuga ka kui uskuda, et keegi Sind jälgib ja kõiki Sinu toimetusi näeb siis antakse enesele aru ja ei langeta ka patu teele.... Loomulikult, kui oled valinud elustiiliks figuurisõbra eluviisi ja madalakalorilised toidud, harjub organism ka sellega ja kui siis miskit mõnusat magusat igapäevaselt lubada ongi tulemused jäälle lumepallina tagasi. Seega ei jäägi muud üle kui kontroll iseenese tegemiste ja tahtmiste üle igapäevaselt ja kui sellest ei piisa siis rõõmaslt jälle Figuurisõpradesse, loomulikult kui on soov saada ja jääda saledamaks. Jôudu kõigile! Varsti on kevad ja siis sulavad kilod kui saunalaval, mina usun sellesse. Soovitan sullegi, kes Sa seda läkitust lugema juhtud, muuda iseenast ja siis muutub maailm kasvõi Sinu enese jagu...

M mardikas

See oleneb ilmselt paljustki sellest, kuidas keegi kohtleb toitu, milliseid lisarolle kellelgi söömine omab. Viimased 10 aastat on toit ehk söömine olnud minu jaoks sõna otses mõttes kõik. Ma leevandasin närvilisust toiduga, stressi, igavust, rahulolematust, sõin muidu ajaviiteks ning ma ka tähistasin ja premeerisin ennast toiduga. Mis on selgelt ebanormaalne ning liigategemine iseenda kehale ja organismile. Kui ma praegu mõtlen kuidas ma olen oma organismi ülesöömisega koormanud, siis ma mõtlen küll, et mis mul arus oli. Ning karm on ka tõdeda iseendale, et minust on saanud üks neist, kelle elu tiirlebki põhiliselt kehakaaluga võitlemise ümber. Tegelikult see ei peaks nii olema ja tahaks kohutavalt ennast sellest ringist välja murda. Me kõik ilmselt teame, et asi ei ole nii lihtne, et anname inimestele juhised kuidas süüa tervislikult ning kõik kehakaalu mured kaovad igavesti. Lisaks teadmistele kuidas tervislikult toituda, mängivad rolli veel paljud teised faktorid. Öeldakse ju et ülekaal ei ole probleem, vaid see on probleemi sümptom. Seega probleem lasub tihti kusagil mujal ning lisaks hoolega ühikute lugemisele peame tegelema selle probleem leidmsie ja lahendamisega. Igale inimesele võib see olla väga erinev ja isiklik. Ise püüan ringist välja saamiseks teha sammhaaval väikesi muudatusi. Kui eelmisel aastal kaalujägides motiveerisin ennast iga mõne kilo kaotuse järel suure pizza või millegi muu söödavaga, siis nüüd olen lubanud ennast premeerida ainult mitte söödavate asjadega ning ka leida muudele olukordadele asundustegevusi. Ning samuti on minu jaoks oluline võtta aeg-ajalt aeg maha, et iseenda sisse vaadata.

G Gytta

Tõesti, ühinen Mardikas´ga ! Söömine on tõesti võtnud kuidagi teise kuju - me premeerime ennast söögiga. Mäletan näiteks isegi Peep Vainu näidet kuidas tema ennast premeeris pähklitega vist, kui oli miskit saavutanud. Me teeme seda kogu aeg tegelikult - mina kunagi premeerisin ennast krõpsudega kui miskit hästi läks.

Ja ühtlasi, kõik sõbrannadega istumised, sõprade külla tulemine - alati on ju ninaesine täis laotud, kes siis tühja laua taha istuks - ja kui veel külalisi palju juhtub läbi käima ...

Eks seda tuleb muuta aga seda ju raske teha kui ahvatlusi on palju, ja kui teised sinu ümber ei muutu ja ehk sinu probleemist niivõrd aru ka veel ei saa :(

N nurrrik

mul on vist siis sõpradega vedanud, sest söögilaud on asendunud tervislikuga ja ollakse isegi et rõõmsad selle üle et tänu minule ka ise tervislikumalt toitutakse ja kui nad su ümber muutuda ei taha, siis annab pidusid/istumisi enda juures korraldada ja ise tasapisi ka nende harjumusi muuta läbi enda kokkamiste jms

N nalja

olen ka teist korda , esimest korda olin 2006, võtsin 8 kilo alla, nüüd tuleb juba 12 kilo võtta, kuid kuidagi ei edene, sest kaal alaneb väga visalt, kohe üldse ei või endale midagi lubada, nagu 1 ühik üle on , nii kaal ei alane, kuigi ujun 3 korda nädalas ja ka muidu teen füüsilist tööd. olen 54 aastat vana, kas ainevahetus nii aeglaseks läinud, aga väga raske on , olen 6 nädalaga vaid 3 kilo alla saanud, ja sedagi ikka hambad ristis, juba tuleb stress sellest endakontrollimisest , mida teha, andke nõu.

Olen suur tervisliku toitumise spesialist juba palju aastaid, kõik ilmunud raamatud läbi töötatud, kuid ei oska kuidagi efektiivselt kaalu maha saada, kuigi ei ole mingi eriline õgija kunagi olnud, kuid kas söön palju väi vähe, ikka umbes 85 kilo, olen 175 pikk, tahan ikka normaalkaalu, aga mõistus otsas.AIDAKE!

T Treissi

Kuue nädalaga kolm kilo alla võtta on väga tervislik tulemus. Jõudu tööle!

K kia

Minu meelest ka hästi läheb ju sul, otsi endale tegevust, et liiga palju ei mötleks kogu selle kaalu-teema peale! Ja söö juuuuurvilju hästi palju! Mina ise vötsin alla kj flexi-systeemiga, kus juurvilju tohib piiramatult syya, ja mulle see sobis ja sobib edaspidigi, kuna ega tegelikult yle 600g ei jaksanudki, aga see teadmine, et midagi on n.-ö.tasuta, toimis rahustavalt ja julgustavalt.
Samas mul on endal selline asi, et kuigi olen suvest peale normaalkaalus ja endaga justkui rahul ja köik teevad komplimente, nägin ennast yhe sellise foto peal, kus tundusin (vöi ikka olin) ikka jube paks, öuudne, kuidas ma seda ise ei märganud! Ja ongi köik kompleksid jälle tagasi, jälestus oma keha vastu...ja syya ka enam ei taha, vähemalt 10kg peab veel kaduma.

E eirike

Tere!
Ka 3 kilo miinust suur asi , mõtle, kui vaeva ei näeks, siis polekski äkki sedagi. Ja põhjus, miks visamalt läheb, võib ka seal olla, kui ütled, et oled niigi juba koguaeg tervilsiku toitumise pooldaja olnud ja sööd alati tervislikult- nii saan aru, siis polegi Su toitumises nüüd äkki nii suurt muutuski. Märtsikuu ajakirjas "Toit ja Tervis" täpselt sulle artikkel ka...loe kindlalt, juttu tervislikust toitumisest eakamatel.
Ja muidugi, mis sulla kaasa aitaks on MOTIVATSIOON (9. nädala teema ka) pead seda endasse süstima, meenuta ilusaid saledaid aegu, leia omale tahe...mis viib Sind oma eesmärgini ja küll näed, lõpuks jõuad selleni...edu ja hoogsat kaalulangust

A annabella68

Tere!

Kas on siin kedagi, kes EI OLE tagasi võtnud oma mahavõetud ülekaalu?

Kuidas seda teha? Kas peab kogu aeg edasi üles kirjutama igat suutäit?

Aastaid?

K kia

No mina ei ole midagi tagasi vötnud.
Alguses tekitas ka minus hirmu see, et kas töesti nyyd surmani pean toidupäevikut pidama.
Ja ma sain sellest yle niimoodi, et kui pidin kaheks nädalaks välismaale söitma, kus yleskirjutamine eriti vöimalik ei olnud, siis vötsin seda kui eksperimenti, et kuidas on nii elada, et yles kyll ei kirjuta, aga möttes ikka umbes arvutad.
Tulemuseks oli, et vötsin ka selle aja jooksul maha, kuna ma ei petnud ennast.

Aga tegelikult ma enamasti ikkagi kirjutan praegu ka yles, kuna see loob hea tunde, et köik on kontrolli all, isegi kui söön pidupäeva puhul möni päev palju rohkem, panen ikka kirja. Kui vötad seda mitte kui kohustust vöi karistust, vaid meeldivat rutiini, mis loob kindlustunde, siis see vöib sulle hoopis toeks olla.

K kirzika

Vastus küsimusele, et kas on keegi ,kes pole kaalus uuesti juurde võtnud---siis vastaksin ,et väga minimaaalselt on kaal tagasi tulnud.. Üleeelmise aasta augustis kui hakkasin kaalujägijaks olin 68kg(175cm)....kuna mul eriti järjepidevust polnud, siis võtsin 8kg alles järgmise aasta juuli lõpuks maha(pidevalt siis käega lüües ja pidevalt uuesti alustades,puudu jäi motivatsioonist). Siis hakkas mul puhkus, kus ma tegin lausa eksperimendi, et palju ma suudan kaalus juurde võtta ühe kuu jooksul. Ja tulemus oli minu jaoks üllatav. Arvasin, et olen 68(enesetunne oli küll hull) aga oli hoopis 63...st, et võtsin õgimisega juurde 3kilo-ainult. ja kui tööle läksin siis nädalaga läks veel 2kilo. Ja jäin 61kg....see oli siis eelmise aasta septembri algul. Sellest ajast pole puknte lugenud ja söönud mida iganes tahan...ja praegu olen 63kg..ikka väga stabiilne. Arvan ,et see on tänu sellele, et ma langetasin oma kaheksat kilo ikka väga aeglaselt ja organism harjus mingi kindla kaaluga ära..ja nüüd hoiab seda. Arvan siis kokkuvõtteks, et mida kiiremini kilod kaovad, seda kiiremini tagasi tulevad, kui hüljata oma tervislik eluviis. Nagu näha siis olen jälle (homsest) ühikuid lugema hakanud. Eesmärk siis 55kg. eks näis. Jõudu kõigile.

Ostukorv

et miks ikka ja jälle uuesti alguses

Sinu uus algus
algab täna.

Ostukorv

et miks ikka ja jälle uuesti alguses

Sinu uus algusalgab täna.

Sinu uus algus
algab täna.