mul tuli pisar silma...ja kui totu ma olen...ma ei saa siiani sisemist rahu..ja ma usun et olen õigel teel kui lähen  ka rühma..mul pole palju lisakilosi aga tunnen et oleks viimane aeg minna kunas hiljem veel raskem ja juba praegu valdab must masendus. peale last jäi 12 kilo otsa ja tunnen end kohutavalt kuna olen treve elu olnud imepiske siis nüüd natuke kopsakana saan pidevalt kommentaare et oi sa oled kuidagi kopaskam..ja et pead midagi ettevõtma... ei tunne äragi..jne üksi riietus pole ilus ja terve kapp on täis väikseks jäänud riideid ja ..jne ma arvan et iga siinolija teab millest ma räägin...aga natuke hirm on sest ma ei taha kedagi solvata ega kuidagi riivata torediad kaaskannatajaid kunas ma olen ehk mõne inimese soovkaal...aga ma ei saa parata kui ma pole endaga rahul ja ma olin ennem piitspeen ja nüüd on voldid ja kõht ees nagu ootaks beebit....ja ma ütlen ausalt et minnult on küsitud et oi sa ootad taas beebit ..issand kui kohutav oli seda kuulda issand kui kohutav ma ei kirjeldaks siinkohal oma tundeid...emotsioonid on niigi laes ja ma ei suuda uskuda kuidas te suudate 30 kilo alla võtta ja mina ei saa oma 10 kiloga hakkama....ei aitab norutamisest ja tulen rühma maksu mis maksab aga ma ei suuda enam nii elada. Sest te kõik olete nii toredad ja nii optimistlikud ...