Proovin ka mõned ehk abiks olevad mõtted siia panna. Estieks, kas õgimishood ei näita mitte seda, et söömisest on saanud ainus elu mõte, sundmõte, mõnes mõttes ka sõltuvus? Kui selline on peas juurdunud, siis esmalt võikski katsuda seda hajutada mingite muude mõtete ja eelkõige TEGEVUSTEGA. Kõige lihtsam oleks siin öelda, et kunstiring, laulukoor vms hobi igapäevasele tööle-koolile lisaks otsida. See peaks olema selline tegevus, kuhu ainult ei anna energiat ära, vaid kust saaks ka palju positiivset energiat tagasi. Mõnel inimesel on selleks ka trenn - kui hakkad käima, ei saa enam lahti, tekib selline positiivne sõltuvus! Aga see ei pea olema füüsiline, eelkõide on oluline vaime laeng, nauding, hea tuju sealt. Füüsiline on juba see, kui saad sinna näiteks jala minna ja oma vähemalt 30 min liikumist päevas kätte (veel parem, kui jala on võimalik minna nt 60 min edasi-tagasi). Ehk siis võimalik lilikumine, uued mõtted ja võib-olla ka midagi reaalselt ära tehtud ning kogu see aeg oled kodust ja külmkapist eemal vähemalt paar tundi! Sundmõte on asendatud ja aeg on muuga täidetud.
Nii, aga millalgi peab ju sööma ka, eksole, vaimsest laengust ära ei ela :)) Ja ikka võib mõnel õhtul ka juba suurest heameelest tehtud trenni või keraamilise kruusi üle tekkida soov end millestki heast lõhki süüa. Siis tuleb teha selgeks, MIDA SA KÕIKE VÕID SÜÜA ja mitte keskenduda haletsemisele, mida ei või suurtes kogustest süüa. Ehk varuda nii palju juurvilju ja muud mahulist ning vähekalorilist koju, kui võimalik. Lisaks teha tööd veidi retseptidega või oma fantaasiaga (oleneb inimesest, mõni ei kasuta kunagi retseote ja lihtsalt segab tuju järgi maitseid kokku, nagu näiteks mina :)) Näiteks on võimalik porgandist teha salatit nii toorelt kui keedetult, grillida, suppi keeta - küsimus on vaid, mis maitseid ja kastmeid suudad ise sinna juurde mõelda, et jänesetoit üksluiseks ei muutuks. Ja ei pea neid ka paljalt sööma, aga kui asendada osad kartulid (või muud süsivesikud) juurviljadega, siis on suur osa elustiilimuutusest juba saavutatud. See on minu kogemus ja olen jõudnud sinna, kus piisab sellest, kui lõikan suure poti sisse ühe kartuli, et see muude juurviljadega koos vaheldust annaks.
Ja kui tuleb õgimishoog - tee endale nt mee-tshilli marinaadis juurvilju pool kilo ja katsu see ära süüa :) Olen proovinud, poole pealt saab kõht täis mõnikord või kui kõik lähebki hõlpsalt alla, siis tee juurde! Õgimine siis ilma süümepiinadeta :)
Ja eks see eesmärk ole ka oluline - mis kaaluni tahad jõuda. See on nii subjektiivne ja võib muutuda, aga kuskil peab otsustama. Hea uudis on see, et siis saad rohkem juab süüa, sest alla võtma ei pea. ütleme nii, et põhimõtteliselt terve lõunakoguse lisaks või ühe koogitüki - kuigi see ei oleks tervislik, iga päev kooki hakata sööma, siis äkki allavõtmise ajal motivaatoriks aitab? Pealegi, kui oled juba soovkaaluni jõudnud, siis see koogiisu on oma hullemal kujul taandunud ka - keha harjub kergema toiduga ning raskeid asju taludki väiksemates kogustes. Aga see on juba teine jutt :))
