Tere.
Olen 18 aastane noor tütarlaps, kes vevleb lisakilode all. Ma kaalun hetke seisuga 90kg, mis on minujaoks täiesti kohutav. Mul tuleb seda kirjutades pisar silma, mõeldes kui saamatu ma olen, kuidas kõik teised seda suudavad ja mina mitte? Mu sõbranna kaotas poole aastaga peaaegu 30kg, ta näeb välja suurepärane ja see ajab ming nii kadedaks, olen ta peale väga kade, et tema suutis ja mina mitte. Ma unistan ka kanda miniseelikuid ja näha hea välja. Poes riideid proovides on see lausa piin, mulle ei lähe midagi selga, kõik asjad pigistavad ja kisuvad, ma näen nendes riietes jube välja, lihtsalt väga kole. Ma ei taha enam riietepoodigi sisse astuda, kuna ma tean et mulle ei lähe niikuinii midagi sealt selga. Tahaks kuidagi või kuskilt alustada, aga ma ei oska kusagilt. Lugesin siin elulugusi ning vaatasin kui paljud on suutnud seda, tahaks ka endas selle jõu leida.Süda piinab sees ja pisarad voolavad, mõeldes sellele et ma olen nii palju kordi üritanud ja kunagi pole välja tulnud, miks mina seda ei suuda ? Mille pooles ma teistest erinen , mul on olemas tahtejõud ja kõik, aga ikkagi , ma ei suuda!
Olen üritanud teha trenni, käia ujumas, käin igalpool jala aga mitte ei mõju. Olen mõelnud et liitun figuurisõpradega, kuid kardan et ka sellest pole kasu ning mu raha läheb lihtsalt raisku ja tulemus on ikka 0. See masendab mind päevast päeva, iga kord kui peeglisse vaatan ja näen et mu kole suur kõht ja paksud sääred vastu vaatavad kaob igasugune tahtmine ära. MA KIRJUTAN SIIA SELLEPÄRAST, ET ARVAN ET EHK SEE ON MU VIIMANE PÄÄSTERÕNGAS.
Ma ei unistagi et mu keha sarnaneks mõne modelli omale, kuid lihtsalt , tahan neist jubedates kilodest lahti saada, kasvõi 15kg ja ma näeks juba palju kenam välja.
Olen üritanud süüa tervislikult juua palju vett , trenni teha jne, kuid siiski , ma ei saa aru miks mul ei mõju midagi.
Grupiga liitumine oleks ehk võimalus, ehk saaks sealt seda abi, et lõpuks saavutada ilus keha , mida ma ei peaks teiste eest häbenema. Palju maksab liitumine ja kui palju see edasi käimine? Elan ise Tartus, Annelinnas, kus oleks kõige lähem käia?
Samas ma kardan grupi juurde minna, kuna ma olen tõesti suur ja kole, mul on lihtsalt vastik end peeglist vaadata, kardan et keegi vaatab mind imelikult. Tänava pealgi saadavad mind vahest pilgud, seljataga sosistatakse järgi jne.
Ning vee, mis seal grupis tehakse ? Kaua see 1 kord kestab ja kas sellest on tõesti kasu ? Mu sõbranna üritas mind aidata, tegi mulle päevase menüüd, ning soovitas seda jälgida, kuid siiski , ei olnud mingit kasu.
Mul on veel selline halb komme, käia külmkapi vahet ja pideval midagi näksida, mul ei pe olema isegi kõht tühi, kuid suu peab ikka käima. Mul endal on vastik lausa, aga ei saa sinna ka midagi parata. Ma armastan magusat, ma võiks ainult magusast eladagi. Mul on tõesti häbi, väga häbi sellist asja siia kirjutada kuid arvan tõeliselt ,et see on mu viimane lootus.
Terve selle teksi kirjutamise peale kulus mul pakk salhvrätikuid, kuna pisarad lihtsalt tulid silma, mõeldes kui saamatu ma olen.
Loodan et keegi võtab vaevaks ja loeb mu teksti läbi ja pakub abi. Tahaks suveks ilusam välja näha, pole juba 2 aastat saanud randa, loodan et saan abi ja see suvi julgen ka mina rannas end näidata!
Ootan teie vastuseid. Ehk leidub mõni Mentor kes leiab selle aja ja loeb mu mure läbi, ning suudab ehk pakkuda ka mõnda lahendust.
Jään ootama, ning kõike head teile !