Kadus veel 200g. Nüüd 300g veel ja esimene eesmärk on käes.
Ma hommikuti söön ka putru ja võileiba. Mulle meeldib väga kala ja siis püüan võimaluse korral leivale kala panna. Või vahetasin ka välja toorjuustu vastu (see mõte meeldib mu kutsale ka, nüüd tahab mu võileivad nahka panna), siis saan natuke kaltsiumi ka. Lõuna on töö juures sööklas. Tavaliselt võtan väikese prae kui on mingi lihakaste. Kusagilt materjalidest lugesin, et üks kastmekulbitäis on 3,5 ühikut. Kui võtan kotleti, kala või kana, siis kastet ei võta ja silma järgi üritan kahe ühiku eest kartulit lisaks süüa. Salatit ikka ka. Kodus ma söön üldiselt ka teistega koos. Kui kartuleid keedan, viskan sinna ka mõned porgandid lisaks, söön neid kartulite asemel. Vahetevahel teen köögiviljasuppi ja siis külmutan 300g portsud. Hea võtta kui kõht äkki tühjaks läheb. Tahaks hirmsasti proovida LOST toite teha, aga tavaliselt olen õhtuks nii väsinud, et ei viitsi mitut toitu teha. Ühe korra tegin porgandi-riisivormi, see oli küll hea, nagu porgandipirukas, aga ilma taignata. Mulle nagunii pärmitainas ei istu. Seda teeks veelgi, aga soola paneks vähem ja singi jätaks ära. Minu jaoks ei andnud sink maitsele midagi juurde. Aga võib-olla oligi nõrga maitsega sink.
Äkki nüüd saan söömise kontrolli alla kui siin aru andmas käin. Muidu lõin õhtuti ikka käega, et küll homme jõuab, kiiret ju pole. Ja nii ei tulnud ka tulemusi. Magust ma eriti ei söö, ma rohkem lihasööja. Aeg-ajalt tuleb magusaisu ka ja siis ma söön seda ikka palju. Peale seda on paariks nädalaks isu täis.
Ndalavahetusi ma pelgan, siis on külmkapp kodus käeulatuses ja ikka marsin millegi hea järele. Tavaliselt olen esmaspäevaks kõik tagasi söönud, mis nädalaga kadus. Seekord püüan tublim olla ja mitte üle süüa. Täna olen ühikutega seni järjel, loodan, et ei söö õhtul üle. Nädalavahetuseks on hulk käsitööd varutud, ehk on siis näpud heegelnõela mitte võileiva küljes kinni.